Pühapäeval jõudsin koju, kuid kahjuks seal kedagi mind ootamas ei olnud. Olin täiesti üksi, sest emme ja issi olid läinud Marokosse ja õde oli Tartus. Nii ma siis olingi natuke aega üksi kodus. Esmaspäeva õhtupoolikul jõudis ka Kati koos Lotte ja Theresega koju. Niihea oli oma nunnusid karvaseid sõpru üle pika aja näha. Kuni neljapäevani olin üsna kodune.
Neljapäeva õhtul sõitsin Tartusse oma kalli Katrina juurde. Õhtul käisime natuke Tartu peal. Hommikul läksime Tallinna, kus käisime natuke poodides ja söömas. Peagi sõitsime bussiga Alvari juurde. Õhtul oli Kristiina sünnipäev, mis oli samuti väga vahvaja tore. Laupäeva hommikul, kui sõitsime Alvari juurest bussiga kesklinna, siis teadsime, et bussijaama jõuda peame istuma nr4/nr2 trammi peale. Bussipeatuses maha minnes nägime, et just nr4 peatus. Muidugi olime trammile tormamisega nii ametis, et üldse ei vaadanud suunda. Nii me siis sõitsimegi rahulikult senikaua kuni tekkis küsimus, et kus me üldse maha peame minema. Pöördusin sama küsimusega taga istuva meesterahva poole. Tema vastus ei olnud üldse mitte meeldiv. "Oii, bussijaam on üldse teises linna otsas!" Tulime järgmises peatuses maha ning natuke paanitsesime. Kahjuks olime bussijaamast liiga kaugel ning bussist me muidugi jäime oma lolluse tõttu maha. Kõik plaanid olid rikutud. Õnneks jõudsime ülejärgmisele bussile, mis läks Tartusse. Tartus pidime küll natuke passima, kuid lahendasime selle probleemi mäkis käiguga ära. Koju jõudes nautisin ülejäänud nädalavahetust pere seltsis, sest üle pika aja oli terve pere koos. Otepääl olekuga olen hakanud perega koosveedetud aega palju rohkem hindama, kui varem.
Nüüd ma jällegi olen siin Otepääl. Hooaeg on küll läbi, kuid natuke trenni teen ikka.
Olge tublid!
Tsauka,
L.
 |
| Minu Kats |
 |
| Õhtu kangelane Kaspar |
 |
| Sõbrad imetlevad Jumalat |
 |
| Selline natuke halva graafikaga grupipilt |
 |
| Näljased nagu alati |
No comments:
Post a Comment