Heihei!
Kui nädala algusest pihta hakata, siis muud ei oskagi öelda kui ainult kool-trenn-kodu päevad. Nädala keskel ehk kolmapäeval oli Võru maakonna koolinoorte MV, kus sõita oli vaja 3km. Kuna võistlusi olnud ei olnud, siis oli seda 3km üsnagi raske sõita. Pärast võistlust sõitsin natuke peale ja jäin ka oma armsatele sõpradele, kes veel rajal olid, kaasa elama. Tuul oli üsna jahe ja tõmbas korralikult läbi. Kuna hakkas külm otsustasin lõpuks riided ära vahetada, korraks sai sooja tagasi sisse. Edasi oli vaja autasustamist oodata, taas see nõme tuul. Järgmine hommik üles ärgates avastasin, et kael on jube kange. Algul arvasin, et see äkki lihtsalt halvast magamisasendist. Voodist üles tõustes pisarad silmis ja valude käes, mõtlesin et äkki läheb üle. Kuidagi panin riidesse, aga ikkagi paremaks ei läinud. Iga kord kui natuke pead liigutasin lõi jõhkra valu sisse, otsustasin emmele rääkida. Koos arvasime et mõttekam on koju jääda. Hiljem käisime haigla juures kus mulle teibid peale pandi. Õnneks iga päevaga läks aina paremaks, kuigi reedel koolis olla oli üsna piin.
Laupäeval soojendustrenni tehes oli valu üsna suur ja seega ka suusatamine natuke raskendatud. Kodus otsustasin, et mis tahes, mina lähen kindlasti võistlema. Kannatan ära!
Täna olid siis Holstres võistlused, 10 km klassikat ühisstardist. (2x5km) Üritasin mis ma üritasin, lõpetasin siiski kolmandana. Algul olin ikka väga pettunud, kuid päeva lõpuks arvan et vaadates kõiki asjaolusid, läks täitsa hästi. :)
Tsauka,
L.

Hei,
Polegi midagi asjalikku siia kirjutada, kui ainult seda et nüüd kus on olnud puhkus võistlustest, olen ma seda nautinud ikka täiega. Nädalavahetuseti kauem magamine on lihtsalt rõõm.
Jagan teiega paari pilti :)
Olge tublid,
Tsauka,
L.

7 aastat õnnetut armastust nüüd vist 

Vastlapäivä

Kvaliteet on jube hea, aga ta on nii armas mulle ju :)

metall särab

Täna hommikul ärgates mõtlesin esimese asjana et kõht on tühi :D
Tavaliselt söön hommikuks müslibatooni vms, seekord mõtlesin teha midagi uut ja huvitavat. Mõttesse tuli et tahaks küpsiseid teha, aga ei tea küll milliseid. Siis tuli mulle meelde kui kunagi tehti kuskil kokasaates, mille nime ma kahjuks ei mäleta, täistera pudruhelvestest küpsiseid. Nii ma siis hakkasingi pihta.
Teadsin et meil kodus peaks olema täisterakaerahelbeid, jah just nii, neid oligi. Edasi mõtlesin millega need nagu küpsisteks teha. Mõttesse tuli mesi. Võtsin siis natuke mett ja sulatasin selle mikrolaineahjus vedelaks, valasin selle helveste peale mis juba kausis olid ja segasin segamini.
Edasi mõtlesin et mis kraadi peale ahi panna? Tavaliselt kui midagi teeme siis on 200 või rohkem, nii ma siis paningi 210 kraadi ahjule. Sättisin ahjuplaadi sisse ja tegin armsad nunnud 3 küpsist, mis olid täpselt parajad et kõht täis saada. Peale raputasin natuke fariinsuhkrut ja kaneeli. Niipea kui ahi valmis sai pistsin nad ahju, taimeri panin viieks minutiks. Täpselt sellest piisaski, et saada need krõbedaks. Võtsin need siis ahjust välja ja viisin õue natukeseks jahtuma. Toas oli mõnus lõhn. Super !
Tõin siis küpsised õuest tuppa ja hakkasin sööma. Maitsesid need vägahästi ja saan kindlasti rahule jääda :)
Tsauka,
L.

Heihei!
Nädal ei alanud just kõige paremini, sest pärast Tallinna lauluväljaku sprinti jäin haigeks. Emaspäev ja teisipäev passisin kodus oma toreda köha, peavalu ja raskustundega terves kehas.
Kolmapäeval käisin koolis ja ka trennis oma armsa kalli õega, nii ka neljapäeval.
Laupäeval toimus Etv-Swedbanki suusakross, kuhu mina otsustasin mitte minna, niiet minu nime võib protokollis leida N16 did not start inimeste hulgast.
Täna käisin Otepääl Eesti Noorte Meistrivõistlustel, kus sõideti 2x2,5 km klassikat. Rajal oli enesetunne väga hull ja raske oli sõita. Nagu mul emmegi ütles et ei olnud üldse minu sõidu moodi sõit, liikusin täitsa roomates edasi. Kuidagi ma selle ära pingutasin ja tulemuseks III koht. Ma arvan et võib kindlasti rahule jääda sest siiski poolenisti haigena selline sõit teha on hea, sest arvasin ja kartsin hullemat.
Nüüd paar nädalat võistlustest vaba, kuid pärast seda juba uued võistlused ja uued võimalused.
Olge tublid!
Tsauka,
L.