AITÄH!

Kuna hooaeg on läbi, siis mõtlesin ka sellest ühe pisikese postituse teha.
Kindlasti ei läinud see hooaeg nii nagu ma lootsin. Hooaeg oli umbes sama nagu selle aasta talv - lumi oli lund polnud - tulemus oli tulemust polnud.
Alguses ei saanud üldse käima, keskpaigas läks kõik järjest metsapoole. Mitte isegi ainult metsapoole vaid see tulemus roomas seal maa all ja ei tahtnud ennast üldse näidata. Kindlasti kogesin, mida tähendab tegelikult "väga halb päev" - Albu sprint. Õnneks peale seda hakkas asi vaikseltviisi paranema. Juba hooaja viimasteks võistlusteks tulid mulle üllatavalt pikkadel distantsidel head tulemused. Pidasin end alati sprinteritüüpi tüdrukuks, kuid elu üllatab endiselt. Üheks väga vahvaks kogemuseks oli osalemine Koolinoorte MMil. Muidugi ei olnud tulemus isegi mitte 3-, kuid võtsin seda kui kogemust ja kurvastamiseks polnud isegi mitte aega. Hooaja lõpetas naiste teade, mis minu jaoks väga positiivne küll polnud, aga mis seal ikka. Võin öelda, et kui hooaja keskel mõtlesin, et milleks ma seda kõike teen, kui tulemust ei tule, siis nüüd arvan teistmoodi. Alati on parem, kui tulevad head tulemused alles hooaja lõpus, sest siis on hea emotsiooni pealt uusi treeninguid tegema hakata.


Tahaksin öelda aitäh oma armsale perekonnale, kes toetavad mind minu igapäevastes tegevustes ja usuvad minusse, isegi kui ma seda ise ei tee. Kes ootavad oma soojate kallistustega mind alati finishis, ükskõik kui halvasti mul ka ei läheks. Kõik sugulased, kes oskavad mind innustada ja motiveerida, kui mul see kõik puudub. Aitäh!


Tahaksin tänada oma treenereid Hille Saarepuud ja Asko Saarepuud, kes samuti toetavad mind igatpidi. Ja muidugi on nad inimesed, kes määrivad minu suuski. Ma ei saa öelda mitte ühegi võistluse kohta, et tulemus oleks jäänud suuskade taha. Suurimad tänusõnad!


Tahaksin öelda aitäh ka oma kallile sõbrannale Katrinale, kes mõistab mind igatpidi ja alati. Tänu kellele olen elanud üle need kõige raskemad ja pikemad trennid. Tänu kellele olen saanud miljon kõhutäit naeru ja suured sületäied soojasid kallistusi. Aitäh!


Tahaksin tänada oma trennikaaslasi, kes mu lollusi taluvad ja ise samuti koos minuga lollitavad. Tänud!


Tahaksin öelda Teile kõigile inimestele aitäh, kes te mulle raja ääres kõige raskemal hetkel ergutate. Ja Te kõik, kes te läbi selle blogi mu tegemistele kaasa elate. Aitäh!


Isegi nendest mõnest tänusõnast pole tegelikult piisav, et näidata kui palju Te mulle tegelikult toeks olete!

Vaheaeg läks nii kiiresti, et ma väga midagi teha ei jõudnudki.
Pühapäeval jõudsin koju, kuid kahjuks seal kedagi mind ootamas ei olnud. Olin täiesti üksi, sest emme ja issi olid läinud Marokosse ja õde oli Tartus. Nii ma siis olingi natuke aega üksi kodus. Esmaspäeva õhtupoolikul jõudis ka Kati koos Lotte ja Theresega koju. Niihea oli oma nunnusid karvaseid sõpru üle pika aja näha. Kuni neljapäevani olin üsna kodune.
Neljapäeva õhtul sõitsin Tartusse oma kalli Katrina juurde. Õhtul käisime natuke Tartu peal. Hommikul läksime Tallinna, kus käisime natuke poodides ja söömas. Peagi sõitsime bussiga Alvari juurde. Õhtul oli Kristiina sünnipäev, mis oli samuti väga vahvaja tore. Laupäeva hommikul, kui sõitsime Alvari juurest bussiga kesklinna, siis teadsime, et bussijaama jõuda peame istuma nr4/nr2 trammi peale. Bussipeatuses maha minnes nägime, et just nr4 peatus. Muidugi olime trammile tormamisega nii ametis, et üldse ei vaadanud suunda. Nii me siis sõitsimegi rahulikult senikaua kuni tekkis küsimus, et kus me üldse maha peame minema. Pöördusin sama küsimusega taga istuva meesterahva poole. Tema vastus ei olnud üldse mitte meeldiv. "Oii, bussijaam on üldse teises linna otsas!" Tulime järgmises peatuses maha ning natuke paanitsesime. Kahjuks olime bussijaamast liiga kaugel ning bussist me muidugi jäime oma lolluse tõttu maha. Kõik plaanid olid rikutud. Õnneks jõudsime ülejärgmisele bussile, mis läks Tartusse. Tartus pidime küll natuke passima, kuid lahendasime selle probleemi mäkis käiguga ära. Koju jõudes nautisin ülejäänud nädalavahetust pere seltsis, sest üle pika aja oli terve pere koos. Otepääl olekuga olen hakanud perega koosveedetud aega palju rohkem hindama, kui varem.
Nüüd ma jällegi olen siin Otepääl. Hooaeg on küll läbi, kuid natuke trenni teen ikka.
Olge tublid!
Tsauka,
L.

Minu Kats

Õhtu kangelane Kaspar

Sõbrad imetlevad Jumalat

Selline natuke halva graafikaga grupipilt

Näljased nagu alati

Eelmisel laupäeval tegin endale ühe imelise naistepäeva kingi - 10km ühistardist klassika Eesti noorte meistrivõistluste III koht. Võib öelda et hooaja parim sõit enesetunde poolest.
Uuest nädalast algas Koolinoorte MM.
Esimesel päeval oli proloog - 1km. Rada oli jube vesine ja seetõttu ka libisemine lausa kohutav. Kuigi distants oli lühike, oli see ikkagi megamega raske. Meie armas Seila oli kolmas, mille üle meil kõigil maru hea meel oli! Enda kohta tahaks öelda mõned koledad sõnad, sest see 22. koht ei ole ju üldse see, mis ta olema peaks.
Teisel päeval oli proloogi alusel viitstardist 2x2,7km uisku. Ka see ei läinud just kõige paremini - langesin ühe koha võrra ehk 23 koht.
Õhtul käisime eestlaste juures Käärikul, et õppida selgeks Nations eveningu jaoks üks kava. Seal panime paika põhikava. Õhtul&öösel lisasime mõningad asjad veel sellele põhikavale juurde. Magama saime selle tõttu üsna hilja.
Kolmapäeval oli meil ekskursioon Tartusse. Käisime kõigi sportlastega Ahhaas ja Tartu peal ringi. Kuigi see pidi olema puhkepäev, siis midagi puhkamise taolist küll ei olnud.
Õhtul toimus Nation evening, kus kõigil riikidel oli oma laud, mis oli kaetud nende maa toitude ja erinevate asjadega. Hiljem pidid kõik riigid esitama midagi, olgu selleks kas slaidishow, laulmine või mõni muu vahva tegevus. Eesti esines viimasena. Muidu tuli kõik väga ilusti välja ja tundus, et rahvale ka meeldis, kuid lõpus tantsuosa, mida pidime Sandra, Seila, Triinu ja Kairitiga esitama, läks täiesti pekki. Aga usun et eiole hullu, sest eksimusi oli ka teistel riikidel.
Kolmandaks võistluseks oli teatesõit 4x2,7km uisku. Mina pidin minema esimest vahetust. Õnneks oli meil start üsna hommikul, seega rada oli kõva ja natuke isegi jäine. Ühesõnaga libisemine oli hea. Tegime tüdrukutega head tööd ning lõpetasime võistluse neljandana. Ka üldkokkuvõttes olime neljandad.
Neljapäeva õhtul oli MMi lõpetamine ning peale seda disko. Panime tüdrukutega täiega segast. Üldiselt oli üritus igatpidi positiivne ja vahva kogemus.
Reede hommikul läksin koju, sain seal olla paar tundi ja siis sõitsingi juba jälle Jõulumäele. Reedel elasin kaasa paarissprindile ning laupäeval nautisin lihtsalt Jõulumäe radadel suusatamist. Laupäeval tegin kerge trenni ja täna sõitsin naiste teadet - 3x5km uisku. Võistkonnas olid koos minuga Kertu ja Kaija. Muidugi andsin endast parima, kuid kahjuks pidin tõdema, et naistega võisteldes jään ikka neile kõvasti alla. Tulemuseks III koht.
Nüüd ongi hooaeg lõpuks läbi. Lõpuks ometi saab joone alla tõmmata. Selle hooaja kirjeldamiseks kuluks paarsada sõna, seega ma seda tegema ei hakka. Las ta jääb. Delete sellele ja uue hooga edasi.
Olge tublid!
Tsauka,
L.


ENoMV 10km cl

143

Roosa lipsuke tõi õnne :)

Koolinoorte maailmameistrivõistlused

Lund oli megalt

Foto: vsport, esimese päeva proloog #megakang

 

Teise päeva distants #megakang2

Terve nädal täis naeru

Lammutaja Lutsuga sõbrakas

Ahhaas

Nations evening

MMil tehti tegelikult megalt pilte, kuid kahjuks ma pole neid kätte saanud ja seega sain vaid mõningaid teiega jagada.

Heihei!
Minu argipäevad iseenesest eriti põnevad ei olnud, kuid nädalavahetus see-eest kujunes ootamatult vahvaks.
Laupäeval tuli mulle ootamatu ballikutse Tonilt. Natuke mõtlemist ja asjade otsimist ning minu vastuseks oligi "jah". Ei saanud ju juhust kasutamata jätta. Ball oli omamoodi tore. Kahjuks mul teile rohkem pilte pole panna, kui ainult iseendast. Kui pildid saan siis panen ehk isegi teile neid vaatamiseks siia.
Pühapäeval, oli ETV-Swedbanki suusasarja viimane etapp 15 km (4x3,75km) uisku. Ring oli totaalne töörada ning jube puder. Aga pole ju midagi imestada, siiski oli ju meil päeva viimane start. Rajal oli 10 ränkrasket tõusu ja üsna palju lauget maad, laskumisi vähe, mis tähendas et ka puhkust üsna vähe. Start läks üsnagi hilja - 15.32. Eriti head starti ma seekord ei saanud, mis muidugi polnud ka oluline, sest ees ootas ju 15km. Aega oma kohta parandada oli küllaga. Esimese ringi sõitsime kuskil 8inimeselise pundiga. Ringi lõpus saime Seila ja Kristiinaga eest ära. Nii me sõitsimegi kolmeses pundis ja kasvatasime vaikselt vahet teistega. Peale 3 ringi joomist jäin ma neist maha ning nii sõitsin lõpunigi. Tulemuseks kolmas koht, millega olen vägagi rahul. Ka sarja kõigi etappide kokkuvõttes olin kolmas, mis tuli mulle natuke isegi ootamatult. Ka sellega olen rahul :)
Tänase vastlapäeva veetsime meie disc golfi mängides, mis osutus vahvamaks kui ma oskasin arvata. Muidugi on riided ja kindad tänu meie "imekaunile" talvele vägagi porised.
Sel nädalavahetusel on samuti võistlus Jõulumäel, seekord küll Eesti noorte meistrivõistlused ja distantsiks 10km klassikat.
Eile sain teada et meie kool osaleb see aasta ka Koolinoorte maailmameistrivõistlustel, seega järgmisest nädalast läheb elu huvitavaks :)
Olge tublid!
Tsauka,
L.

Eitea mis ilma nendeta teeks :)

 Etapi autasustamine

Sarja kokkuvõte

Hõissaaa vastlad!