AITÄH!

Kuna hooaeg on läbi, siis mõtlesin ka sellest ühe pisikese postituse teha.
Kindlasti ei läinud see hooaeg nii nagu ma lootsin. Hooaeg oli umbes sama nagu selle aasta talv - lumi oli lund polnud - tulemus oli tulemust polnud.
Alguses ei saanud üldse käima, keskpaigas läks kõik järjest metsapoole. Mitte isegi ainult metsapoole vaid see tulemus roomas seal maa all ja ei tahtnud ennast üldse näidata. Kindlasti kogesin, mida tähendab tegelikult "väga halb päev" - Albu sprint. Õnneks peale seda hakkas asi vaikseltviisi paranema. Juba hooaja viimasteks võistlusteks tulid mulle üllatavalt pikkadel distantsidel head tulemused. Pidasin end alati sprinteritüüpi tüdrukuks, kuid elu üllatab endiselt. Üheks väga vahvaks kogemuseks oli osalemine Koolinoorte MMil. Muidugi ei olnud tulemus isegi mitte 3-, kuid võtsin seda kui kogemust ja kurvastamiseks polnud isegi mitte aega. Hooaja lõpetas naiste teade, mis minu jaoks väga positiivne küll polnud, aga mis seal ikka. Võin öelda, et kui hooaja keskel mõtlesin, et milleks ma seda kõike teen, kui tulemust ei tule, siis nüüd arvan teistmoodi. Alati on parem, kui tulevad head tulemused alles hooaja lõpus, sest siis on hea emotsiooni pealt uusi treeninguid tegema hakata.


Tahaksin öelda aitäh oma armsale perekonnale, kes toetavad mind minu igapäevastes tegevustes ja usuvad minusse, isegi kui ma seda ise ei tee. Kes ootavad oma soojate kallistustega mind alati finishis, ükskõik kui halvasti mul ka ei läheks. Kõik sugulased, kes oskavad mind innustada ja motiveerida, kui mul see kõik puudub. Aitäh!


Tahaksin tänada oma treenereid Hille Saarepuud ja Asko Saarepuud, kes samuti toetavad mind igatpidi. Ja muidugi on nad inimesed, kes määrivad minu suuski. Ma ei saa öelda mitte ühegi võistluse kohta, et tulemus oleks jäänud suuskade taha. Suurimad tänusõnad!


Tahaksin öelda aitäh ka oma kallile sõbrannale Katrinale, kes mõistab mind igatpidi ja alati. Tänu kellele olen elanud üle need kõige raskemad ja pikemad trennid. Tänu kellele olen saanud miljon kõhutäit naeru ja suured sületäied soojasid kallistusi. Aitäh!


Tahaksin tänada oma trennikaaslasi, kes mu lollusi taluvad ja ise samuti koos minuga lollitavad. Tänud!


Tahaksin öelda Teile kõigile inimestele aitäh, kes te mulle raja ääres kõige raskemal hetkel ergutate. Ja Te kõik, kes te läbi selle blogi mu tegemistele kaasa elate. Aitäh!


Isegi nendest mõnest tänusõnast pole tegelikult piisav, et näidata kui palju Te mulle tegelikult toeks olete!