Hei!
Lõpuks ometi ongi laagrid selleks suveks läbi, kuid sellega ka suvi kohekohe lõppemas.
Viimane laager oli suusatajate talvise sarja laager, mis oli see aasta meeletult raskeks tehtud. Õnneks kestis see vaid 4 päeva. Need 4 päeva elasin ma hotellis koos Katrina ja Triinuga. Seltskond oli super!
Kohe esimeseks trenniks olid klassika rullil paaristõuke lõigud Võru-Haanja maanteel. Järgmisel hommikul oli raske jooksuvõistlus Vällamäel, mis sisaldas Taevatrepist üles jooksmist. Tüdrukutega naljatasime, et taevatrepi äärde on pandud köis selleks, et kui võistluse ajal raskeks läheb saab nööri endale kaela ümber tõmmata ja oma piinad lõpetada. Õnneks keegi seda varianti ei kasutanud.
Õhtusesse trenni ei tahtnud keegi väga minna, sest hommikusest võistlusest ikkagi väsimus sees, kuid keegi sellest ei pääsenud. Õhtul oli jalkaturniir. Seda mängisime suure võimlemispalliga, mis oli kindlasti põnevam, kui tava jalgpall. Järgmine hommik oli meil jooks, võimlemine, topispallid ja päris hull basic. Õhtul 40 krpd jooksu peal. Ilmselt paari kuu kiirenduste norm sai täidetud. Täna, ehk viimasel päeval oli ainult üks trenn. Taaskord oli võistluspäev, seekord küll uisurulli peal. Kahjuks mul see väga ei õnnestunud, kuid pead norgu ma ei lase :)
Nüüd ongi paar päeva jäänud ja juba algabki kool.
Üritan nautida neid viimaseid vaheajapäevi nii korralikult, kui võimalik.
Olge tublid! :)
Tsauka,
L.

Vällamägi vallutatud!

Heihei!
Laagri teises pooles kolis Triin minu juurde tuppa, kohale jõudsid ka võrukad ja trennid olid nagu trennid ikka. Laupäeva pärastlõunal enne koju tulekut viisin Audentesesse paberid sisse, seega olen ametlikult 1. septembrist Audentese Otepää filiaali õpilane.
Edasi suundusin kodu poole, kus alati peale pikka eemalolekut, on meeletult hea olla.
Pühapäeval käisin koos Britaga Võru rattarallit turvamas/suunamas vms. Õhtul käisime tiiru tivolis.
Esmaspäeval käisin silmaarsti juures, kust sain teada, et prille polegi enam vaja. Hiljem käisime emmega juuksuris. Teisipäeva veetsin kodus. Kolmapäeva õhtul käisin Britaga Ott Leplandi kontserdil, kus rahvast oli meeletult. Õhtu oli iseenesest tore.
Tänase olen veetnud pere seltsis, üritan seda kõike võimalikult palju nautida, sest 1. septembrist saan terve perega koos olla ainult nädalavahetusteti.
Nüüd ongi õnneks ainult üks laager jäänud ning peale seda kahjuks suvi läbi.
Olge tublid!
Tsauka,
L.

Minu armas Kats

Kommiõhtu Hanna-Brittiga

Heihei!
Eelmine nädal nautisin kodus olemist. Kahjuks läks emme koolitusele ning issi tööle, seega pidime õega reedeni kahekesi olema. Õnneks saan Katiga väga hästi läbi ning selle nädala võib lugeda, kui kvaliteetnädalaks.
Esmaspäeva õhtul käisime jalkat vaatamas, teisipäeval Tartus. Kolmapäeval käisime koos trennis. Neljapäeval nautisime lihtsalt üksteise seltskonda.
Mõned õhtupoolikud käisin ka vaatamas, mis linnapeal toimub.
Reedel, laupäeval ning pühapäeval üritasin kodus olemiset viimast võtta. Pühapäeva õhul pakkisin järjekordselt asjad ning esmaspäeva lõunaajal suundusin Otepääle laagrisse.
Trennid on endiselt üsna rasked, kuid siiski ma veel elan. Tuba jagan ma veel hetkel Katrinaga, kuid reedest, kui Kats ära läheb, siis tuleb mulle kaaslaseks Triin :)
Olge igastahes tublid, püüan ise ka olla :)
Tsauka,
L.

Alates sellest ajast, kui mu oma vanaisa rattaga õnnetuse tegi, olen üritanud rohkem silmad lahti käia ja abivajajaid märgata.
Täna, kui päeval trennis käisin, jooksin mööda ühest vanamehest, kes oma rattaga üsnagi jännis oli. Läksin juurde ja küsisin kas on abi vaja. Mõne aja pärast selgus et ta ei saa rattale enam peale, sest oli käinud just puusaoperatsioonil. Jamasime ja mässasime umbes 15 minutit, kuid kahjuks ma hakkama päris ei saanud. Õnneks sõitis mööda samas külas elav noormees, kes vanameest teadis. Ta peatas auto ning koos abistasime vanakese rattale. Endal hea meel ning ka vanamees õnnelikuks tehtud. Lõpp hea kõik hea.
Mõtlesin selle siia kirjutada just selleks, et ka teised hoiaks oma silmad lahti ja üritaks abivajajaid märgata. :)
L.