Tegelikult oli mul see postitus juba nädalavahetusel valmis kirjutatud, kuid kuidagi läks mu elu järsku nii kiireks, et leian siia jõudmiseks alles nüüd aega. Andestust ja kergemat karistust selle koha pealt :)
Eelmine neljapäeval oli see saatuslik päev, mil sain ka oma raudsuu hüüdnimest lahti. Hambad muidugi maailmailusad ja ise megamega rahul lõpptulemusega.
Reedel trenni minnes kõndisin ma rahumeeli suusaboksi (asub koolist 1km kaugusel). Boksis võtsin jope seljast ja otsisin varustuse välja ning kui hakkasin saapaid jalga panema avastasin, et neid polnud kusagil. Siis tuli mulle meelde, et need olid rahulikult ühikas mu voodi all lebamas. Nii ma siis jooksingi kiiresti edasi-tagasi ning tõin oma saapad. Selle jutukese juurde sobiks vaid üks lause - tavapärane tuulepea Karoliine Kuus.
Laupäeval toimus Pannjärvel ETV-Swedbanki II etapp. Plaanis 5km vaba. Lumeolud olid seal sellised nagu nad olid ning raja kvaliteet ka omamoodi huvitav. Taaskord suutis see Karoliine täiega pange panna: Soojenduse ajal sõitsin ühe korra võistlusringi läbi, staadioni peal vaatasin kella ning mõtlesin veel ühele ringile minna, kuid mõnele lühemale. Järgmine kord kui kella vaatasin, siis oli kell 13.13, seega 13.21, mil mul start pidi minema, oli kohekohe. Mina olin aga kuskil kaugel metsas. Täiesti võõrad rajad ja mul polnud aimugi, kust saaks otsemat teed staadionile. Nii ma siis võtsingi kätte ja tuiskasin nagu tuul mööda rada. Õnneks jõudsin paar minutit enne starti kohale, otsisin võistlussuusad ja võtsin riided kiiresti seljast ning starti minnes ei olnud isegi hingelduski veel ära kadunud. Elu on seiklus.
Võistlusest siis niipalju, et see ei olnud eriti meeldiv. Rada oli totaalne töörada, kus laskumisi oli vähe ning enamuses lauged alad. Lõpus muidugi kolm eriti korralikku tõusu. Need olid totaalsed kirsid tordil ehk siis maksimaalne kang. Kuna rada mulle üldsegi mitte tuttav ei olnud, siis tundus, et see ei saagi kunagi otsa. Taaskord üle finishijoone sõites viskasin ennast pikali. Kuuldes, et olin esimene oleks tahtnudki sinna jääda, sest peale seda piina tundus see maailma kõige parem koht. Umbes nagu seitsmendas taevas.
Pühapäeva õhtul tulin jällegi rõõmsalt siia Otepääle. No tegelikult see väga rõõmus ei olnud. Talveperioodil saan ma üsna vähe kodus olla, mis on minu jaoks üpriski kurb, kuid ma elan selle üle. Peab!
Esmaspäeval ja teisipäeval käisin ma Tartus. Sain kokku oma armsatega ning need kaks päeva möödusid maru kiirelt. Isegi liigagi, sest plaanisin juba nädala alguses reedeseks kontrolltööks ilusasti õppida. Kahjuks vist siiski seda ei juhtunud.
Täna käisime Pühajärve peal sõitmas. Ilm oli muidugi super ja nii hea vahelduseks ka kergemal maastikul või noh siledal maal sõita. Tegime pilte ja nautisime niisama imeilusat ilma.
Nüüd ka see nädalavahetus mul võistlused. Laupäeval ETV-Swedbanki klassika sprint Albus ning pühapäeval Eesti noorte meistrivõistluste 5km uisku Mõedakul.
Lisan teile ka mõned pildid :)
Olge tublid!
Tsauka,
L.
Limpsan keelt
Sõbranjega stardis
Piin läbi
Tazza ja Mesikäpa uued reklaaminäod
Uued okulaarid
Hetk mille pärast ma seda kõike teen!
Muid poose ei oska kui aind neid kõige nõmedamaid
No comments:
Post a Comment