Bulgaaria vol 2

Heihei!
Võtsin end taaskord käsile ja kirjutan ära ka ülejäänud reisi.
Neljapäeva hommikul käisime taaskord rannas lebotamas ja linnapeal ringi ning õhtul käis Maria batuudil hüppamas. Kusjuures see ei olnud tavaline batuut, kus ise hüppad, vaid seal pandi kummid külge ning batuudil koos Mariaga seisis ka üks mees, kes teda kõrgemale õhku lennutas ning saltosid tegi. Oleks isegi tahtnud sinna minna, kuid pidasin end selle jaoks liiga suureks.
Tänavatel jagati igasuguseid flaiereid erinevatesse baaridesse ja klubidesse. Ka meie Lauraga saime Golden Sandsi kõige uhkema klubi tasuta pääsmed. Kasutasime ilmselgelt ainukordset võimalust ning õhtul käisime ka seal. Ilmatu suur koht. Viis erinevat ruumi, neli neist tantsusaalid. Igas saalis erinev muusika vastavalt maitsele. Igati vinge õhtu.
Reedel nautisime mõnusat rannailma. Lõuna ajal käisime söömas ning õhtul nagu alati jalutasime mööda linna ringi. Linnapeal oli loomaaed suur. Erinevaid inimesi, erinevates riietusstiilides oli meeletult. Põnev oli vaadata kuidas üks oli ennast nii üles löönud kui võimalik ja teine oli tavapäraste teksapükste ja ühevärvilise topiga.
Laupäeval üritasime rannast veel viimast võtta, kuid see oli peaaegu et võimatu, sest ilm oli kuum. Pikutasin umbes 10 minutit rätiku peal ning siis olin juba peaaegu ära kõrbenud. Vesi iseenesest oli hea ja jahutav, kuid kaua seal liguneda ei suutnud. Lõunaajal sõime eluparimat kebabi ning suundusime hotelli basseini äärde. Õhtul kulutasime veel viimase kohaliku raha ära. Bulgaaria on tuntud ka kui roosiõlide/seepide tootja maana, seega ostsime palju käsitööna tehtud imehästi lõhnavaid seepe.
Õhtul hotellis pakkisime asjad ning magasime natuke. Kell 4 oli juba äratus, sest kell 4.25 pidi buss meile juba järgi tulema, et sõidutada Varna lennujaama. Teel lennujaama rääkis reisisaatja, et meile järgi tulev lennuk oli eelmisel päeval saanud äikeselöögi ning seega tulevad meile järgi kaks väiksemat lennukit. Üks lennuk kuhu meie saime pidi välja lendama kell 8.00 ning teine kell 8.20.
Kahjuks see nii ei läinud. Ootasime ja ootasime. Rahvast aina kogunes, sest väljas valitses kerge äikesetorm ning keegi ei saanud kuhugi poole liikuma. Järsku tuli üks mees ja hõikas "Tallinn, Tallinn" läksime tema juurde, ta vaatas piletit ja sama kiiresti saatis ka minema. Hoopis teise lennukipiletitega inimesi otsiti. Peagi lendasid nemad minema, meie ikka ootasime ja ootasime, mitte mingit informatsiooni. Kõht oli tühi ja uni meeletu, sest öösel ju väga magada saanud ei olnud. Midagi seal lennujaamas teha ka polnud. Inimesi oli meeletult, seega pinkidele istuma väga ei mahtunud. Nii me siis istusimegi aknalaual, mõned isegi maas.
Olime juba 4 tundi seal oodanud, kui tulid mõned töötajad koos toidupakkidega. Läksime võtsime oma toidupakid ja ootasime edasi. Endiselt polnud mingit informatsiooni. Tablool, kus olid lendude ajad, oli nagu meie lennuk juba välja lennanud. Ilmselgelt olid asjad segi aetud. Ootasime veel ja veel. Lõpuks siiski saime lennuki peale. Kell 12.00 startisime Tallinna poole. Kokku ootasime ja passisime lennujaamas 6 tundi. Lennuki piloot vabandas ja selgitas meile olukorda. Lõpuks ometi saime mingit infot. Lennujaamas oli pagas sassi aetud, seega meie pagas oli lennujaamas juba ammu ootamas. Võtsime kiiresti oma kohvrid ja asusime kodu poole teele.
Õhtul pakkisin ühed asjad lahti, teised kokku, sest pidin laagrisse minema.
Esmaspäeva hommikul ärgates selgus kurb tõsiasi, et olin haigeks jäänud. Täielik õudus lihtsalt. Seega ma ka laagrisse ei läinud, otsustasin ühe päeva veel kodus olla.
Teisipäeva lõuna ajal tulin Otepääle ja nüüd veedangi siin aega trenni tehes, süües ja magades.
Tsauka,
L.

Emme

läksin paksuks

Beibed